Kehalise kasvatuse haridusstandardid. Kehakultuuri standardid. Millised on probleemid füüsikatunni õpetamisel?

Tänapäeval ei tähtsusta ühiskond koolis kehalise kasvatuse tunde. Mõni arvab, et koolis pole kehalise kasvatuse tundides midagi huvitavat ega kasulikku ning lapsel on parem teha lisatunde, teised aga on lihtsalt laisad ja ta ei lähe nendesse tundidesse põhimõtteliselt. Veelgi hirmuäratavam trend on tõsiasi, et meie riigis pole sportliku elustiili propageerimine, milles on oluline ja põhiline roll, jõudnud peaaegu olematuks. Seetõttu on vaja mõista ja teadvustada kehalise kasvatuse tundide kasulikkust koolis.

Ligikaudsed standardid 1. kuni 11. klassini

Harjutused

Poisid Tüdrukud
5 4 3 5 4 3
Jooks 30 m (sek) 6,1 6,9 7,0 6.6 7,4 7,5
"Süstikujooks" 3x10 m (sek.) 9.9 10.8 11,2 10.2 11,3 11,7
Suusatamine 1 km. 8.30 9,00 9,30 9.00 9,30 10,0
Risti 1000 m (min, s) pole aega pole aega
Kaugushüpe seistes (cm) 140 115 100 130 110 90
Ravipalli vise (cm) 295 235 195 245 220 200
Väikese palli viskamine 150g (m) 20 15 10 15 10 5
Vise märki 6 m kauguselt 3 2 1 3 2 1
Hüppenöör 1 minutiga. 40 30 15 50 30 20
Kere tõstmine 1 minutiga. 30 26 18 18 15 13
Ripptõmme (üks kord) 4 2 1
Ülestõmbed lamades (üks kord) 12 8 2
Istuv ettepoole painutamine (cm) 9 3 1 12,5 6 2

Harjutused 2. klass, orienteeruvad normid

Poisid

4×9 m, sek 12,0 12,8 13,2 12,4 12,8 13,2
3×10 m, sek 9,1 10,0 10,4 9,7 10,7 11,2
Jooks 30 m, s 5,4 7,0 7,1 5,6 7,2 7,3
1000 meetri jooksmine

ilma ajata

Kaugushüpe seistes, cm 165 125 110 155 125 100
80 75 70 70 65 60
70 60 50 80 70 60
Tõmbamine kangile 4 2 1
23 21 19 28 26 24
Kükid (kordade arv minutis) 40 38 36 38 36 34
12 10 8 12 10 8

Harjutused 3. klass, orienteeruvad normid

Poisid

3×10 m, sek 8,8 9,9 10,2 9,3 10,3 10,8
Jooks 30 m, s 5,1 6,7 6,8 5,3 6,7 7,0
1000 meetri jooksmine

ilma ajata

Kaugushüpe seistes, cm 160 130 120 160 135 110
Kõrgushüppe astumise meetod, cm 85 80 75 75 70 65
Hüppenöör (kordade arv minutis) 80 70 60 90 80 70
Tõmbamine kangile 5 3 1
Tennisepallivisked, m 18 15 12 15 12 10
Keha tõstmine lamavasse asendist (kordade arv minutis) 25 23 21 30 28 26
Kükid (kordade arv minutis) 42 40 38 40 38 36
13 11 9 13 11 9
6 4 2 5 3 1

Harjutused 4. klass, orienteeruvad normid

Poisid

3×10 m, sek 8,6 9,5 9,9 9,1 10,0 10,4
5,0 6,5 6,6 5,2 6,5 6,6
Jookse 1000 meetrit, min 5,50 6,10 6,50 6,10 6,30 6,50
Kaugushüpe seistes, cm 185 140 130 170 140 120
Kõrgushüppe astumise meetod, cm 90 85 80 80 75 70
Hüppenöör (kordade arv minutis) 90 80 70 100 90 80
Tõmbamine kangile 5 3 1
Tennisepallivise, m 21 18 15 18 15 12
Keha tõstmine lamavasse asendist (kordade arv minutis) 28 25 23 33 30 28
Kükid (kordade arv minutis) 44 42 40 42 40 38
15 14 13 14 13 12
Püstolid, toetatud ühele käele, paremale ja vasakule jalale (kordade arv). (m) 7 5 3 6 4 2

Harjutused, 5. klass

Poisid Tüdrukud
5 4 3 5 4 3
Süstikujooks 4×9 m, sek 10,2 10,7 11,3 10,5 11,0 11,7
Jooks 30 m, s 5,5 6,0 6,5 5,7 6,2 6,7
Jooks 60 m, s 10,0 10,6 11,2 10,4 10,8 11,4
Jooks 300 m, min, s 1,02 1,06 1,12 1,05 1,10 1,15
Jooks 1000 m, min, s 4,30 4,50 5,20 4,50 5,10 5,40
Jooks 2000 m

Aja jälgimine puudub

Rist 1,5 km, min, s 8,50 9,30 10,0 9,00 9,40 10,30
rippumisest, üks kord 7 5 3
Madalale kangile ülestõmbamine rippuvast asendist, üks kord 15 10 8
Käte painutamine ja sirutamine lamades 17 12 7 12 8 3
Kere tõstmine lamavasse asendist, käed rinnal risti 1 minuti jooksul, üks kord 39 33 27 28 23 20
, cm 170 160 140 160 150 130
Jooks kaugushüpe, cm 340 300 260 300 260 220
Jooksu kõrgushüpe, cm 110 100 85 105 95 80
Suusatamine 1 km, min, sek 6,30 7,00 7,40 7,00 7,30 8,10
Suusatamine 2 km, min, sek

Aja jälgimine puudub

  • Samaaegne astmeteta liikumine
  • Kalasabatõstuk
  • Laskumine pulkadest tehtud “väravasse”.
  • Adra pidurdamine

Suusatehnika

Harjutused, 6. klass

Poisid

4×9 m, sek 10,0 10,5 11,5 10,3 10,7 11,5
Jooks 30 m, s 5,5 5,8 6,2 5,8 6,1 6,5
Jooks 60 m, s 9,8 10,2 11,1 10,0 10,7 11,3
Jooks 500 meetrit, min 2,22 2,55 3,20
, min 4,20 4,45 5,15
Jooks 2000 meetrit

pole aega

Murdmaasuusatamine 2 km, min 13,30 14,00 14,30 14,00 14,30 15,00
Murdmaasuusatamine 3 km, min 19,00 20,00 22,00
Kaugushüpe seistes, cm 175 165 145 165 155 140
Tõmbamine kangile 8 6 4
Lamades surumine 20 15 10 15 10 5
10 6 3 14 11 8
40 35 25 35 30 20
46 44 42 48 46 44

Harjutused, 7. klass

Poisid

4×9 m, sek 9,8 10,3 10,8 10,1 10,5 11,3
, Koos 5,0 5,3 5,6 5,3 5,6 6,0
Jooks 60 m, s 9,4 10,0 10,8 9,8 10,4 11,2
Jooks 500 meetrit, min 2,15 2,25 2,40
, min 4,10 4,30 5,00
Jooks 2000 meetrit, min 9,30 10,15 11,15 11,00 12,40 13,50
Murdmaasuusatamine 2 km, min 12,30 13,30 14,00 13,30 14,00 15,00
Murdmaasuusatamine 3 km, min 18,00 19,00 20,00 20,00 25,00 28,00
Kaugushüpe seistes, cm 180 170 150 170 160 145
Tõmbamine kangile 9 7 5
Lamades surumine 23 18 13 18 12 8
Painutage istumisasendist ettepoole 11 7 4 16 13 9
Keha tõstmine 1 minutiga lamavast asendist (vajutus), korda 45 40 35 38 33 25
Hüppenöör 20 sekundiga 46 44 42 52 50 48

Harjutused, 8. klass

Poisid

4×9 m, sek 9,6 10,1 10,6 10,0 10,4 11,2
, Koos 4,8 5,1 5,4 5,1 5,6 6,0
Jooks 60 m, s 9,0 9,7 10,5 9,7 10,4 10,8
Jookse 1000 meetrit, min 3,50 4,20 4,50 4,20 4,50 5,15
Jooks 2000 meetrit, min 9,00 9,45 10,30 10,50 12,30 13,20
Murdmaasuusatamine 3 km, min 16,00 17,00 18,00 19,30 20,30 22,30
Murdmaasuusatamine 5 km, min ilma ajata
Kaugushüpe seistes, cm 190 180 165 175 165 156
Tõmbamine kangile 10 8 5
Lamades surumine 25 20 15 19 13 9
Painutage istumisasendist ettepoole 12 8 5 18 15 10
Keha tõstmine 1 minutiga lamavast asendist (vajutus), korda 48 43 38 38 33 25
56 54 52 62 60 58

Harjutused, 9. klass

Poisid

4×9 m, sek 9,4 9,9 10,4 9,8 10,2 11,0
, Koos 4,6 4,9 5,3 5,0 5,5 5,9
Jooks 60 m, s 8,5 9,2 10,0 9,4 10,0 10,5
Jooks 2000 meetrit, min 8,20 9,20 9,45 10,00 11,20 12,05
Murdmaasuusatamine 1 km, min 4,30 4,50 5,20 5,45 6,15 7,00
Murdmaasuusatamine 2 km, min 10,20 10,40 11,10 12,00 12,45 13,30
Murdmaasuusatamine 3 km, min 15,30 16,00 17,00 19,00 20,00 21,30
Murdmaasuusatamine 5 km, min ilma ajata
Kaugushüpe seistes, cm 210 200 180 180 170 155
Tõmbamine kangile 11 9 6
Lamades surumine 32 27 22 20 15 10
Painutage istumisasendist ettepoole 13 11 6 20 15 13
Keha tõstmine 1 minutiga lamavast asendist (vajutus), korda 50 45 35 40 35 26
Hüppenöör 25 sekundiga 58 56 54 66 64 62

Harjutused, 10. klass

Poisid

4×9 m, sek 9,3 9,7 10,2 9,7 10,1 10,8
, Koos 4,7 5,2 5,7 5,4 5,8 6,2
Jooks 100 m, s 14,4 14,8 15,5 16,5 17,2 18,2
Jooks 2 km, min 10,20 11,15 12,10
Jooks 3 km meetrit, min 12,40 13,30 14,30
Murdmaasuusatamine 1 km, min 4,40 5,00 5,30 6,00 6,30 7,10
Murdmaasuusatamine 2 km, min 10,30 10,50 11,20 12,15 13,00 13,40
Murdmaasuusatamine 3 km, min 14,40 15,10 16,00 18,30 19,30 21,00
Murdmaasuusatamine 5 km, min 26,00 27,00 29,00 ilma ajata
Kaugushüpe seistes, cm 220 210 190 185 170 160
Tõmbamine kangile 12 10 7
3 2 1
Lamades surumine 32 27 22 20 15 10
10 7 4
Köieronimine ilma jalgadeta, m 5 4 3
Painutage istumisasendist ettepoole 14 12 7 22 18 13
Keha tõstmine 1 minutiga lamavast asendist (vajutus), korda 50 40 35 40 35 30
Hüppenöör 25 sekundiga 65 60 50 75 70 60

Harjutused, 11. klass

Poisid

4×9 m, sek 9,2 9,6 10,1 9,8 10,2 11,0
, Koos 4,4 4,7 5,1 5,0 5,3 5,7
Jooks 100 m, s 13,8 14,2 15,0 16,2 17,0 18,0
Jooks 2 km, min 10,00 11,10 12,20
Jooks 3 km meetrit, min 12,20 13,00 14,00
Murdmaasuusatamine 1 km, min 4,30 4,50 5,20 5,45 6,15 7,00
Murdmaasuusatamine 2 km, min 10,20 10,40 11,10 12,00 12,45 13,30
Murdmaasuusatamine 3 km, min 14,30 15,00 15,50 18,00 19,00 20,00
Murdmaasuusatamine 5 km, min 25,00 26,00 28,00 ilma ajata
Murdmaasuusatamine 10 km, min ilma ajata
Kaugushüpe seistes, cm 230 220 200 185 170 155
Tõmbamine kangile 14 11 8
Tõstmine tagurpidi kõrgel latil 4 3 2
Lamades surumine 32 27 22 20 15 10
Kallutage ettepoole
istumisasend, cm
15 13 8 24 20 13
Käte painutamine ja pikendamine ebatasastel vardadel, üks kord 12 10 7
Painutage istumisasendist ettepoole 14 12 7 22 18 13
Keha tõstmine 1 minutiga lamavast asendist (vajutus), korda 50 45 40 42 36 30
Hüppenöör 30 sekundiga 70 65 55 80 75 65
Hüppenöör 60 sekundiga 130 125 120 133 110 70

Paljud lapsevanemad usuvad, et kehalise kasvatuse õpetajad koolis on inimesed, kellel pole spordi ega spordikasvatusega mingit pistmist. Kohe oluline on märkida, et see väide ei vasta põhimõtteliselt tõele. Kõigepealt tuleb endale aru anda, et tänapäeval, olemata varem profisportlane või spordiharidusega inimene, on koolis kehalise kasvatuse õpetajana tööle saamine peaaegu võimatu. See asjaolu viitab sellele, et kõik need lapsed, kes tegelevad koolis kehalise kasvatusega erialaspetsialisti või teoreetiku juhendamisel (olenevalt õpetaja varasemast tegevusest), suudavad saavutada vähemalt häid tulemusi teatud spordialadel, kui nad tahavad.

On väga oluline, et kehalise kasvatuse tundides käivad inimesed arendaksid endas motiveerivaid omadusi. Kui võrrelda igapäevaelus inimesi, kes pöörasid tähelepanu spordile ja neid, kes ei kandnud kunagi dressipluusi, siis elumotivatsiooni erinevus on silmaga näha. Kehalise kasvatusega tegelevad inimesed ja seega suurem osa koolis kehalise kasvatuse tundides käijatest on palju edukamad, sest juba kooliajal arenevad kehalise kasvatuse tundides sellised omadused nagu sihikindlus ja eneseületamine.

Statistika järgi haigestuvad regulaarselt kehalise kasvatuse tundides mittekäijad gripiepideemiate ajal kaks korda sagedamini kui need, kes regulaarselt kehalise kasvatuse tundides käivad. Seetõttu on sagedamini haigetel palju probleeme õppeedukusega, kuna nad käivad koolis vähem tundides. Näib, et koolis tundide vahelejätmine ja kehalise kasvatuse tundides mittesoovimine pole esmapilgul omavahel seotud. Kui aga jälgida ülalkirjeldatud põhjuse-tagajärje seost, saab selgeks, miks on nii oluline käia kehalise kasvatuse tundides ja mitte otsida endale vabandusi, et taaskord pingis istuda, samal ajal kui klassikaaslased kontrolltöid teevad või lihtsalt sportmänge mängides.

Kui kõik ülaltoodud argumendid ei ole piisavalt veenvad, tuleks läbi viia väike eksperiment. Õpilane peab võrdlema oma heaolu kahe kuu jooksul. Las ta ei käi üks kuu koolis sportimas ja istub pingis. Järgmise kuu pärast peate osalema kõigis kehalise kasvatuse tundides ja järgima kõiki õpetaja juhiseid. Nende kahe päeva iga päev on vaja jätta sissekanne spetsiaalsesse päevikusse, kuhu õpilane jätab muljed oma heaolust ja keha üldisest seisundist. Kahe kuu pärast lugege päevik uuesti läbi ja võrrelge oma märkmeid. Kindlasti on järeldused paljude jaoks hämmastavad, kuid millised need saavad olema, saate teada selle katse läbiviimisel.

Muidugi on tänapäeva kooli kehalist kasvatust täiuslikuks nimetada üsna raske. Ja selleks on palju põhjuseid. Kuid kui lähenete sellele tunnile hoolikamalt, kaalute õpetajate pakkumist ega proovi kuhugi allee vahele hiilida ja peitu pugeda, siis saate tulevikus õpetajatele selle eest tohutult tänu avaldada.

Nüüd eemaldugem valjuhäälsetest fraasidest ja proovime välja mõelda, mis on jõusaalis või spordiväljakul viibimise tegelik kasu. Esiteks on see füsioloogia küsimus. Kasvav noor keha vajab liikuvust, et saaks verd kogu kehas ringelda. Seetõttu lõhuvad lapsed vahetunni ajal koridorides või klassiruumides lagesid. Ja mida rohkem proovite neid range distsipliini all hoida, seda valjemini nad vahetunnis karjuvad.

Kehalise kasvatuse tunnid on loodud selle tasakaalustamatuse tasakaalustamiseks. Õigesti üles ehitatud füüsiline soojendus võimaldab üleliigset energiat kogu kehas hajutada. Sel juhul ei ole tegemist ületöötamisega, samuti nikastuse või muu vigastuse saamise ohtu. Veelgi enam, tänu aktiivsetele füüsilistele harjutustele laeb keha moraalselt, kui aju lülitab ajutiselt välja keerulised matemaatilised arvutused või mõtted kirjandusliku süžee kohta, andes inimesele võimaluse oma mõtteid värskendada. Tulevikus aitab see toime tulla keeruliste ülesannetega, mis viimaseks jäid.

Muuhulgas võimaldab kehaline kasvatus inimesel mõnikord paljastada varjatud andeid, mida teises keskkonnas tal oleks lihtsalt piinlik paljastada. Lõppude lõpuks on siin sisuliselt kõik võrdsed ja kõik on võrdsetes tingimustes, kui vähesed teie õnnestumiste üle nalja teevad. Kuid kogenud õpetaja oskab võimalikku potentsiaali hinnata ja seda edaspidi arendada. Just nii avalduvad tulevased jalgpallurid, võrkpallurid, korvpallurid, kergejõustiklased. Pärast jõusaali külastamist soovivad paljud inimesed iseseisvalt areneda, oma keha parandada ja tervist parandada. Ja just see on väärtuslik kooli kehalises kasvatuses kui piiramatute võimaluste allikas tulevikus.

Tänapäeval ei tähtsusta ühiskond koolis kehalise kasvatuse tunde. Mõni arvab, et koolis pole kehalise kasvatuse tundides midagi huvitavat ega kasulikku ning lapsel on parem teha lisatunde, teised aga on lihtsalt laisad ja ta ei lähe nendesse tundidesse põhimõtteliselt. Veelgi hirmuäratavam trend on tõsiasi, et meie riigis pole sportliku elustiili propageerimine, milles on oluline ja põhiline roll, jõudnud peaaegu olematuks. Seetõttu on vaja mõista ja teadvustada kehalise kasvatuse tundide kasulikkust koolis.

Ligikaudsed standardid 1. kuni 11. klassini

Harjutused

Poisid Tüdrukud
5 4 3 5 4 3
Jooks 30 m (sek) 6,1 6,9 7,0 6.6 7,4 7,5
"Süstikujooks" 3x10 m (sek.) 9.9 10.8 11,2 10.2 11,3 11,7
Suusatamine 1 km. 8.30 9,00 9,30 9.00 9,30 10,0
Risti 1000 m (min, s) pole aega pole aega
Kaugushüpe seistes (cm) 140 115 100 130 110 90
Ravipalli vise (cm) 295 235 195 245 220 200
Väikese palli viskamine 150g (m) 20 15 10 15 10 5
Vise märki 6 m kauguselt 3 2 1 3 2 1
Hüppenöör 1 minutiga. 40 30 15 50 30 20
Kere tõstmine 1 minutiga. 30 26 18 18 15 13
Ripptõmme (üks kord) 4 2 1
Ülestõmbed lamades (üks kord) 12 8 2
Istuv ettepoole painutamine (cm) 9 3 1 12,5 6 2

Harjutused 2. klass, orienteeruvad normid

Poisid

4×9 m, sek 12,0 12,8 13,2 12,4 12,8 13,2
3×10 m, sek 9,1 10,0 10,4 9,7 10,7 11,2
Jooks 30 m, s 5,4 7,0 7,1 5,6 7,2 7,3
1000 meetri jooksmine

ilma ajata

Kaugushüpe seistes, cm 165 125 110 155 125 100
80 75 70 70 65 60
70 60 50 80 70 60
Tõmbamine kangile 4 2 1
23 21 19 28 26 24
Kükid (kordade arv minutis) 40 38 36 38 36 34
12 10 8 12 10 8

Harjutused 3. klass, orienteeruvad normid

Poisid

3×10 m, sek 8,8 9,9 10,2 9,3 10,3 10,8
Jooks 30 m, s 5,1 6,7 6,8 5,3 6,7 7,0
1000 meetri jooksmine

ilma ajata

Kaugushüpe seistes, cm 160 130 120 160 135 110
Kõrgushüppe astumise meetod, cm 85 80 75 75 70 65
Hüppenöör (kordade arv minutis) 80 70 60 90 80 70
Tõmbamine kangile 5 3 1
Tennisepallivisked, m 18 15 12 15 12 10
Keha tõstmine lamavasse asendist (kordade arv minutis) 25 23 21 30 28 26
Kükid (kordade arv minutis) 42 40 38 40 38 36
13 11 9 13 11 9
6 4 2 5 3 1

Harjutused 4. klass, orienteeruvad normid

Poisid

3×10 m, sek 8,6 9,5 9,9 9,1 10,0 10,4
5,0 6,5 6,6 5,2 6,5 6,6
Jookse 1000 meetrit, min 5,50 6,10 6,50 6,10 6,30 6,50
Kaugushüpe seistes, cm 185 140 130 170 140 120
Kõrgushüppe astumise meetod, cm 90 85 80 80 75 70
Hüppenöör (kordade arv minutis) 90 80 70 100 90 80
Tõmbamine kangile 5 3 1
Tennisepallivise, m 21 18 15 18 15 12
Keha tõstmine lamavasse asendist (kordade arv minutis) 28 25 23 33 30 28
Kükid (kordade arv minutis) 44 42 40 42 40 38
15 14 13 14 13 12
Püstolid, toetatud ühele käele, paremale ja vasakule jalale (kordade arv). (m) 7 5 3 6 4 2

Harjutused, 5. klass

Poisid Tüdrukud
5 4 3 5 4 3
Süstikujooks 4×9 m, sek 10,2 10,7 11,3 10,5 11,0 11,7
Jooks 30 m, s 5,5 6,0 6,5 5,7 6,2 6,7
Jooks 60 m, s 10,0 10,6 11,2 10,4 10,8 11,4
Jooks 300 m, min, s 1,02 1,06 1,12 1,05 1,10 1,15
Jooks 1000 m, min, s 4,30 4,50 5,20 4,50 5,10 5,40
Jooks 2000 m

Aja jälgimine puudub

Rist 1,5 km, min, s 8,50 9,30 10,0 9,00 9,40 10,30
rippumisest, üks kord 7 5 3
Madalale kangile ülestõmbamine rippuvast asendist, üks kord 15 10 8
Käte painutamine ja sirutamine lamades 17 12 7 12 8 3
Kere tõstmine lamavasse asendist, käed rinnal risti 1 minuti jooksul, üks kord 39 33 27 28 23 20
, cm 170 160 140 160 150 130
Jooks kaugushüpe, cm 340 300 260 300 260 220
Jooksu kõrgushüpe, cm 110 100 85 105 95 80
Suusatamine 1 km, min, sek 6,30 7,00 7,40 7,00 7,30 8,10
Suusatamine 2 km, min, sek

Aja jälgimine puudub

  • Samaaegne astmeteta liikumine
  • Kalasabatõstuk
  • Laskumine pulkadest tehtud “väravasse”.
  • Adra pidurdamine

Suusatehnika

Harjutused, 6. klass

Poisid

4×9 m, sek 10,0 10,5 11,5 10,3 10,7 11,5
Jooks 30 m, s 5,5 5,8 6,2 5,8 6,1 6,5
Jooks 60 m, s 9,8 10,2 11,1 10,0 10,7 11,3
Jooks 500 meetrit, min 2,22 2,55 3,20
, min 4,20 4,45 5,15
Jooks 2000 meetrit

pole aega

Murdmaasuusatamine 2 km, min 13,30 14,00 14,30 14,00 14,30 15,00
Murdmaasuusatamine 3 km, min 19,00 20,00 22,00
Kaugushüpe seistes, cm 175 165 145 165 155 140
Tõmbamine kangile 8 6 4
Lamades surumine 20 15 10 15 10 5
10 6 3 14 11 8
40 35 25 35 30 20
46 44 42 48 46 44

Harjutused, 7. klass

Poisid

4×9 m, sek 9,8 10,3 10,8 10,1 10,5 11,3
, Koos 5,0 5,3 5,6 5,3 5,6 6,0
Jooks 60 m, s 9,4 10,0 10,8 9,8 10,4 11,2
Jooks 500 meetrit, min 2,15 2,25 2,40
, min 4,10 4,30 5,00
Jooks 2000 meetrit, min 9,30 10,15 11,15 11,00 12,40 13,50
Murdmaasuusatamine 2 km, min 12,30 13,30 14,00 13,30 14,00 15,00
Murdmaasuusatamine 3 km, min 18,00 19,00 20,00 20,00 25,00 28,00
Kaugushüpe seistes, cm 180 170 150 170 160 145
Tõmbamine kangile 9 7 5
Lamades surumine 23 18 13 18 12 8
Painutage istumisasendist ettepoole 11 7 4 16 13 9
Keha tõstmine 1 minutiga lamavast asendist (vajutus), korda 45 40 35 38 33 25
Hüppenöör 20 sekundiga 46 44 42 52 50 48

Harjutused, 8. klass

Poisid

4×9 m, sek 9,6 10,1 10,6 10,0 10,4 11,2
, Koos 4,8 5,1 5,4 5,1 5,6 6,0
Jooks 60 m, s 9,0 9,7 10,5 9,7 10,4 10,8
Jookse 1000 meetrit, min 3,50 4,20 4,50 4,20 4,50 5,15
Jooks 2000 meetrit, min 9,00 9,45 10,30 10,50 12,30 13,20
Murdmaasuusatamine 3 km, min 16,00 17,00 18,00 19,30 20,30 22,30
Murdmaasuusatamine 5 km, min ilma ajata
Kaugushüpe seistes, cm 190 180 165 175 165 156
Tõmbamine kangile 10 8 5
Lamades surumine 25 20 15 19 13 9
Painutage istumisasendist ettepoole 12 8 5 18 15 10
Keha tõstmine 1 minutiga lamavast asendist (vajutus), korda 48 43 38 38 33 25
56 54 52 62 60 58

Harjutused, 9. klass

Poisid

4×9 m, sek 9,4 9,9 10,4 9,8 10,2 11,0
, Koos 4,6 4,9 5,3 5,0 5,5 5,9
Jooks 60 m, s 8,5 9,2 10,0 9,4 10,0 10,5
Jooks 2000 meetrit, min 8,20 9,20 9,45 10,00 11,20 12,05
Murdmaasuusatamine 1 km, min 4,30 4,50 5,20 5,45 6,15 7,00
Murdmaasuusatamine 2 km, min 10,20 10,40 11,10 12,00 12,45 13,30
Murdmaasuusatamine 3 km, min 15,30 16,00 17,00 19,00 20,00 21,30
Murdmaasuusatamine 5 km, min ilma ajata
Kaugushüpe seistes, cm 210 200 180 180 170 155
Tõmbamine kangile 11 9 6
Lamades surumine 32 27 22 20 15 10
Painutage istumisasendist ettepoole 13 11 6 20 15 13
Keha tõstmine 1 minutiga lamavast asendist (vajutus), korda 50 45 35 40 35 26
Hüppenöör 25 sekundiga 58 56 54 66 64 62

Harjutused, 10. klass

Poisid

4×9 m, sek 9,3 9,7 10,2 9,7 10,1 10,8
, Koos 4,7 5,2 5,7 5,4 5,8 6,2
Jooks 100 m, s 14,4 14,8 15,5 16,5 17,2 18,2
Jooks 2 km, min 10,20 11,15 12,10
Jooks 3 km meetrit, min 12,40 13,30 14,30
Murdmaasuusatamine 1 km, min 4,40 5,00 5,30 6,00 6,30 7,10
Murdmaasuusatamine 2 km, min 10,30 10,50 11,20 12,15 13,00 13,40
Murdmaasuusatamine 3 km, min 14,40 15,10 16,00 18,30 19,30 21,00
Murdmaasuusatamine 5 km, min 26,00 27,00 29,00 ilma ajata
Kaugushüpe seistes, cm 220 210 190 185 170 160
Tõmbamine kangile 12 10 7
3 2 1
Lamades surumine 32 27 22 20 15 10
10 7 4
Köieronimine ilma jalgadeta, m 5 4 3
Painutage istumisasendist ettepoole 14 12 7 22 18 13
Keha tõstmine 1 minutiga lamavast asendist (vajutus), korda 50 40 35 40 35 30
Hüppenöör 25 sekundiga 65 60 50 75 70 60

Harjutused, 11. klass

Poisid

4×9 m, sek 9,2 9,6 10,1 9,8 10,2 11,0
, Koos 4,4 4,7 5,1 5,0 5,3 5,7
Jooks 100 m, s 13,8 14,2 15,0 16,2 17,0 18,0
Jooks 2 km, min 10,00 11,10 12,20
Jooks 3 km meetrit, min 12,20 13,00 14,00
Murdmaasuusatamine 1 km, min 4,30 4,50 5,20 5,45 6,15 7,00
Murdmaasuusatamine 2 km, min 10,20 10,40 11,10 12,00 12,45 13,30
Murdmaasuusatamine 3 km, min 14,30 15,00 15,50 18,00 19,00 20,00
Murdmaasuusatamine 5 km, min 25,00 26,00 28,00 ilma ajata
Murdmaasuusatamine 10 km, min ilma ajata
Kaugushüpe seistes, cm 230 220 200 185 170 155
Tõmbamine kangile 14 11 8
Tõstmine tagurpidi kõrgel latil 4 3 2
Lamades surumine 32 27 22 20 15 10
Kallutage ettepoole
istumisasend, cm
15 13 8 24 20 13
Käte painutamine ja pikendamine ebatasastel vardadel, üks kord 12 10 7
Painutage istumisasendist ettepoole 14 12 7 22 18 13
Keha tõstmine 1 minutiga lamavast asendist (vajutus), korda 50 45 40 42 36 30
Hüppenöör 30 sekundiga 70 65 55 80 75 65
Hüppenöör 60 sekundiga 130 125 120 133 110 70

Paljud lapsevanemad usuvad, et kehalise kasvatuse õpetajad koolis on inimesed, kellel pole spordi ega spordikasvatusega mingit pistmist. Kohe oluline on märkida, et see väide ei vasta põhimõtteliselt tõele. Kõigepealt tuleb endale aru anda, et tänapäeval, olemata varem profisportlane või spordiharidusega inimene, on koolis kehalise kasvatuse õpetajana tööle saamine peaaegu võimatu. See asjaolu viitab sellele, et kõik need lapsed, kes tegelevad koolis kehalise kasvatusega erialaspetsialisti või teoreetiku juhendamisel (olenevalt õpetaja varasemast tegevusest), suudavad saavutada vähemalt häid tulemusi teatud spordialadel, kui nad tahavad.

On väga oluline, et kehalise kasvatuse tundides käivad inimesed arendaksid endas motiveerivaid omadusi. Kui võrrelda igapäevaelus inimesi, kes pöörasid tähelepanu spordile ja neid, kes ei kandnud kunagi dressipluusi, siis elumotivatsiooni erinevus on silmaga näha. Kehalise kasvatusega tegelevad inimesed ja seega suurem osa koolis kehalise kasvatuse tundides käijatest on palju edukamad, sest juba kooliajal arenevad kehalise kasvatuse tundides sellised omadused nagu sihikindlus ja eneseületamine.

Statistika järgi haigestuvad regulaarselt kehalise kasvatuse tundides mittekäijad gripiepideemiate ajal kaks korda sagedamini kui need, kes regulaarselt kehalise kasvatuse tundides käivad. Seetõttu on sagedamini haigetel palju probleeme õppeedukusega, kuna nad käivad koolis vähem tundides. Näib, et koolis tundide vahelejätmine ja kehalise kasvatuse tundides mittesoovimine pole esmapilgul omavahel seotud. Kui aga jälgida ülalkirjeldatud põhjuse-tagajärje seost, saab selgeks, miks on nii oluline käia kehalise kasvatuse tundides ja mitte otsida endale vabandusi, et taaskord pingis istuda, samal ajal kui klassikaaslased kontrolltöid teevad või lihtsalt sportmänge mängides.

Kui kõik ülaltoodud argumendid ei ole piisavalt veenvad, tuleks läbi viia väike eksperiment. Õpilane peab võrdlema oma heaolu kahe kuu jooksul. Las ta ei käi üks kuu koolis sportimas ja istub pingis. Järgmise kuu pärast peate osalema kõigis kehalise kasvatuse tundides ja järgima kõiki õpetaja juhiseid. Nende kahe päeva iga päev on vaja jätta sissekanne spetsiaalsesse päevikusse, kuhu õpilane jätab muljed oma heaolust ja keha üldisest seisundist. Kahe kuu pärast lugege päevik uuesti läbi ja võrrelge oma märkmeid. Kindlasti on järeldused paljude jaoks hämmastavad, kuid millised need saavad olema, saate teada selle katse läbiviimisel.

Muidugi on tänapäeva kooli kehalist kasvatust täiuslikuks nimetada üsna raske. Ja selleks on palju põhjuseid. Kuid kui lähenete sellele tunnile hoolikamalt, kaalute õpetajate pakkumist ega proovi kuhugi allee vahele hiilida ja peitu pugeda, siis saate tulevikus õpetajatele selle eest tohutult tänu avaldada.

Nüüd eemaldugem valjuhäälsetest fraasidest ja proovime välja mõelda, mis on jõusaalis või spordiväljakul viibimise tegelik kasu. Esiteks on see füsioloogia küsimus. Kasvav noor keha vajab liikuvust, et saaks verd kogu kehas ringelda. Seetõttu lõhuvad lapsed vahetunni ajal koridorides või klassiruumides lagesid. Ja mida rohkem proovite neid range distsipliini all hoida, seda valjemini nad vahetunnis karjuvad.

Kehalise kasvatuse tunnid on loodud selle tasakaalustamatuse tasakaalustamiseks. Õigesti üles ehitatud füüsiline soojendus võimaldab üleliigset energiat kogu kehas hajutada. Sel juhul ei ole tegemist ületöötamisega, samuti nikastuse või muu vigastuse saamise ohtu. Veelgi enam, tänu aktiivsetele füüsilistele harjutustele laeb keha moraalselt, kui aju lülitab ajutiselt välja keerulised matemaatilised arvutused või mõtted kirjandusliku süžee kohta, andes inimesele võimaluse oma mõtteid värskendada. Tulevikus aitab see toime tulla keeruliste ülesannetega, mis viimaseks jäid.

Muuhulgas võimaldab kehaline kasvatus inimesel mõnikord paljastada varjatud andeid, mida teises keskkonnas tal oleks lihtsalt piinlik paljastada. Lõppude lõpuks on siin sisuliselt kõik võrdsed ja kõik on võrdsetes tingimustes, kui vähesed teie õnnestumiste üle nalja teevad. Kuid kogenud õpetaja oskab võimalikku potentsiaali hinnata ja seda edaspidi arendada. Just nii avalduvad tulevased jalgpallurid, võrkpallurid, korvpallurid, kergejõustiklased. Pärast jõusaali külastamist soovivad paljud inimesed iseseisvalt areneda, oma keha parandada ja tervist parandada. Ja just see on väärtuslik kooli kehalises kasvatuses kui piiramatute võimaluste allikas tulevikus.

Klass

Testharjutused

INDIKAATORID

Õpilased

Poisid

Tüdrukud
Hinne “5” “4” “3” “5” “4” “3”
5 Süstikujooks 4x9 m, sek
5 Jooks 30 m, sekundit
5 Jooks 500m, min
5 Jooks 1000m, min
5 Jooks 60 m, sekundit
5 Jooks 2000 m, min

Aja jälgimine puudub

5 Kaugushüpe seistes
5
5 Käte painutamine ja sirutamine lamades
5 Kummardus istumisasendist ette, cm
5
5 Murdmaasuusatamine 1 km, min
5 Murdmaasuusatamine 2 km, min
5 Mitmehüpe, 8 hüpet, m
5 Hüppenöör, 15 sek, korda
5 Ujumine (mitte ajastatud)

Kehalise kasvatuse normid 6. klassile

Klass

Testharjutused

INDIKAATORID

Õpilased

Poisid

Tüdrukud
Hinne “5” “4” “3” “5” “4” “3”
6 Süstikujooks 4x9 m, sek
6 Jooks 30 m, sekundit
6
6 Jooks 60 m, sekundit
6 Jooks 2000 m, min

Aja jälgimine puudub

6 Kaugushüpe seistes
6 Kõrge lati tõmbamine
6
6
6 Kere tõstmine 1 minutiga. lamavast asendist
6 Murdmaasuusatamine 2 km, min
6 Murdmaasuusatamine 3 km, min
6
6 Ujumine

Kehalise kasvatuse normid 7. klassile

Klass

Testharjutused

INDIKAATORID

Õpilased

Poisid

Tüdrukud
Hinne “5” “4” “3” “5” “4” “3”
7 Süstikujooks 4x9 m, sek
7 Jooks 30 m, sekundit
7 Jooks 1000m - poisid, min 500m - tüdrukud, min
7 Jooks 60 m, sekundit
7 Jooks 2000 m, min
7 Kaugushüpe seistes
7 Kõrge lati tõmbamine
7 Toes olevate käte paindumine ja pikendamine
7 Painutage istumisasendist ettepoole
7 Kere tõstmine 1 minutiga. lamavast asendist
7 Murdmaasuusatamine 2 km, min
7 Murdmaasuusatamine 3 km, min
Hüppenöör, 20 sek, korda

Kehalise kasvatuse normid 8. klassile

Klass

Testharjutused

INDIKAATORID

Õpilased

Poisid

Tüdrukud
Hinne “5” “4” “3” “5” “4” “3”
8 Süstikujooks 4x9 m, sek
8 Jooks 30 m, sekundit
8 Jooks 1000 m, min
8 Jooks 60 m, sekundit
8 Jooks 2000 m, min
8 Kaugushüpe seistes
8 Kõrge lati tõmbamine
8 Toes olevate käte paindumine ja pikendamine
8 Painutage istumisasendist ettepoole
8 Kere tõstmine 1 minutiga. lamavast asendist
8 Murdmaasuusatamine 3 km, min
8 Murdmaasuusatamine 5 km, min

Aja jälgimine puudub

8

Kehalise kasvatuse normid 9. klassile

Klass

Testharjutused

INDIKAATORID

Õpilased

Poisid

Tüdrukud
Hinne “5” “4” “3” “5” “4” “3”
9 Süstikujooks 4x9 m, sek
9 Jooks 30 m, sekundit
9
9 Jooks 60 m, sekundit
9 Jooks 2000 m, min
9 Kaugushüpe seistes
9 Kõrge lati tõmbamine
9 Toes olevate käte paindumine ja pikendamine
9 Painutage istumisasendist ettepoole
9 Kere tõstmine 1 minutiga. lamavast asendist
9 Murdmaasuusatamine 1 km, min
9 Murdmaasuusatamine 2 km, min
9 Murdmaasuusatamine 3 km, min
9 Murdmaasuusatamine 5 km, min

Aja jälgimine puudub

9 Hüppenöör, 25 sek, korda

Kehalise kasvatuse normid 10. klassile

Klass Testharjutused

INDIKAATORID

Õpilased

Poisid

Tüdrukud
Hinne “5” “4” “3” “5” “4” “3”
10 Süstikujooks 4x9 m, sek
10 Jooks 30 m, sekundit
10 Jooks 1000 m - poisid, sek 500 m - tüdrukud, sek
10 100 m jooks, sekundid
10 Jooks 2000 m, min
10 Jooks 3000 m, min
10 Kaugushüpe seistes
10 Kõrge lati tõmbamine
10 Toes olevate käte paindumine ja pikendamine
10 Painutage istumisasendist ettepoole
10 Kere tõstmine 1 minutiga. lamavast asendist
10 Murdmaasuusatamine 1 km, min
10 Murdmaasuusatamine 2 km, min
10 Murdmaasuusatamine 3 km, min
10 Murdmaasuusatamine 5 km, min

Aja jälgimine puudub

10 Murdmaasuusatamine 10 km, min

Aja jälgimine puudub

10

Kehalise kasvatuse normid 11. klassile

Klass

Testharjutused

INDIKAATORID

Õpilased

Poisid

Tüdrukud

Hinne “5” “4” “3” “5” “4” “3”
11 Süstikujooks 4x9 m, sek
11 Jooks 30 m, sekundit
11 Jooks 1000 m - poisid, sek 500 m - tüdrukud, sek
11 100 m jooks, sekundid
11 Jooks 2000 m, min
11 Jooks 3000 m, min
11 Kaugushüpe seistes
11 Kõrge lati tõmbamine
11 Toes olevate käte paindumine ja pikendamine
11 Painutage istumisasendist ettepoole
11 Kere tõstmine 1 minutiga. lamavast asendist
11 Murdmaasuusatamine 1 km, min
11 Murdmaasuusatamine 2 km, min
11 Murdmaasuusatamine 3 km, min
11 Murdmaasuusatamine 5 km, min

Aja jälgimine puudub

11 Murdmaasuusatamine 10 km, min

Aja jälgimine puudub

11 Hüppenöör, 30 sek, korda